100% EDU | RAHA TAGASI GARANTII | KIIRKOHALETOIMETAMINE

Varroas: lõpuks selgus nende päritolu mõistatus!

Mesinike kardetav varroalesta on välisparasiit, mis mõjutab kodumesilasi (Apis mellifera) ja mis võib kolooniaid tõsiselt kahjustada. Aga kust see tuleb?

Geograafiline päritolu:

Varroalesta kodumaa on Kagu-Aasia, kus ta eksisteerib loomulikult koos Aasia mesilastega (Apis cerana). Sellel mesilasel on välja töötatud kaitsemehhanismid, mis võimaldavad tal parasiiti taluda, erinevalt Euroopa mesilasest, kes on palju tundlikum.

Tutvustus Euroopas:

Varroa toodi Euroopasse 1970. aastatel, tõenäoliselt Aasia mesilasemade impordi kaudu mee tootmiseks. Parasiit levis seejärel kiiresti üle mandri, hävitades terveid mesilaste kolooniaid.

Varroa morfoloogia

Varroal, parasiitlestade perekonnal, on oma parasiitlikule eluviisile kohandatud morfoloogia. Ligikaudu 1 kuni 2 millimeetrit on need lestad lameda ovaalse kujuga, mis hõlbustab nende liikumist ja kinnitumist peremeeste mesilaste külge. Nende värvus varieerub punaka ja pruunika vahel, sulandudes hästi tarukeskkonnaga. Varroa keha jaguneb kaheks peamiseks osaks: tsefalotoraks ja kõht, kusjuures tsefalotoraks sisaldab enamikku sensoorsetest ja liikumisorganitest. Neil on kaheksa ämblikulaadsetele iseloomulikku jalga, mis on varustatud spetsiaalsete struktuuridega, mis võimaldavad kindlalt oma peremeeste külge klammerduda. Nende sensoorsed organid on kohandatud avastama keskkonnamuutusi, mis on nende peremeeste asukoha leidmiseks ja valimiseks hädavajalikud. Nende suuaparaat on loodud peremehe naha läbistamiseks ja selle verest toitumiseks, kusjuures chelicerae on võimeline läbistama mesilase küünenaha. Lõpuks hõlmab Varroa paljunemine sugudevahelisi morfoloogilisi erinevusi ja nende elutsükkel läbib mitu arenguetappi munast täiskasvanuni. Nende struktuur ja elustiil muudavad nad mesilasperede jaoks tohutuks parasiidiks, mis on mesinduse jaoks suur väljakutse.

Elutsükkel

Tsükkel algab sellega, et emane varroa nakatab mesilase haudmeraku enne selle sulgemist. Raku sees toitub emane varroa vastse hemolümfist ja muneb mitu muna. Esimesest munast sünnib isane, kes seejärel paaritub järgmiste munade emasloomadega. Pärast paaritumist isane sureb, samal ajal kui viljastatud emasloomad väljuvad rakust koos täiskasvanud mesilasega, olles valmis nakatama uusi rakke või hajutama kogu koloonias. See taasnakatumise tsükkel, mis on sünkroniseeritud mesilaste arengutsükliga, võib viia Varroa populatsiooni kiirele kasvule koloonias, mis ohustab tõsiselt selle ellujäämist, kui seda ei juhita tõhusalt.

Tohutu parasiit:

Varroa kinnitub mesilaste keha külge ja toitub nende hemolümfist, nõrgendades neid oluliselt. See võib edastada ka viirusi, mis nõrgestavad veelgi kolooniaid.

Tagajärjed:

Varroa nakatumine on tänapäeval globaalse mesinduse üks peamisi probleeme. See põhjustab igal aastal miljonite kolooniate kadumise ja ohustab põllukultuuride tolmeldamist, mis on bioloogilise mitmekesisuse ja toiduga kindlustatuse oluline element.

Võitlus varroa vastu:

Selle nuhtlusega silmitsi seistes on mesinikud rakendanud erinevaid tõrjestrateegiaid, nagu keemiline töötlemine, resistentsete mesilastõugude kasutuselevõtt ja parasiidile looduslikult vähem vastuvõtlike kolooniate valimine. .

Heaks  Varroa vastu võitlemiseks võite kasutada ravi Stop Varroa, mis on ainus, mis kõrvaldab 100% varroalesta. Seda saab kasutada ka mahemesinduses. Stop Varroa on mesilastele ohutu ega mürgita teie mett.

Stop Varroa Treatment on orgaaniline ja seda on lihtne kasutada. See tagab 100% edukuse. Lihtsalt tõstke raamid ükshaaval üles ja pihustage seejärel mõlemale poolele. Varroa koloonia hävib täielikult 24 tunni jooksul.

Pidev võitlus:

Võitlus varroaga on jätkuv võitlus, mis nõuab mesinikelt pidevat valvsust. Teaduslikud uuringud jätkavad ka uute võimaluste otsimist parasiidi paremaks mõistmiseks ning tõhusamate ja jätkusuutlikumate tõrjelahenduste väljatöötamiseks.

Kokkuvõtteks:

Varroa on tohutu parasiit, millel on olnud suur mõju ülemaailmsele mesindusele. Mesilaste kaitsmiseks ja mesinduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline mõista selle päritolu ja selle vastu võitlemise vahendeid.